Pariisi-juttude vahele ka üks kiire roog Itaaliast – spaghetti alla Puttanesca ehk spagetid lõbunaiste moodi.
Millest selline nimi tuleb, on ebaselge, pakutud on erinevaid variante.
Üks võimalus on Read the rest of this entry »
Popularity: 38% [?]
Praegu on veel sobiv aeg teha midagi küpsete tomatitega.
Mina tegin üleeile lihtsat, ent maitsvat tomatisuppi, kokaguru Oti näpunäidete järgi.
Tõin turult selleks mõnusalt suuri küpseid lihatomateid, koorisin ära (korraks kuuma vette pista, siis tuleb koor imehästi lahti), lõikasin neljaks ja potti.
Panni peal hautasin oliiviõlis korraliku suurusega sibula ja kaks küünt küüslauku (mõlemad korralikult hakitud). Ilusasti vaiksema tule peal, et ära ei kõrvetaks, vaid pigem pehmeks hautaks. Tulemus samuti potti tomatitele seltsi.
Kallasin peale fondist tehtud puljongi, nii et tomatid ilusasti kaetud oleks ja lasin potitäiel vaikse tule peal umbes pool tundi podiseda. Vahepeal lisasin veel maitse järgi soola, pipart ja suhkrut.
Kui supp valmis, siis panin kausi põhja kuubikuteks lõigatud värsket kitsejuustu, sinna peale supp, mille peale mõned värske basiiliku lehed. Kõrvale viil sepikut või ciabattat.
Pipra ja muude maitseainetega ei ole mõtet liialdada, korralik tomat ise teeb supi parajalt vürtsikaks ja hapukaks.
Väga lihtne supp, ainult komponendid peavad kvaliteetsed olema.
Popularity: 28% [?]
Ma armastan suvelõpuaega. Päike heidab veel kuldset valgust, ent südasuve kuumus on juba raugenud ja õhk on pisut karge ning õunalõhnast magus. Jaki peab juba peale panema, ent kindaid veel vaja ei ole. Mõnusalt rauge aeg, mil mõnus, kohvikruus käes, terrassil istudes küpset aeda imetleda. Ploomid on saavutanud oma mesise küpsuse ja jahedad õunad lausa kutsuvad end puu alt noppima. Moosikeetja pole ma kunagi olnud, seega on just paras aeg otsida välja oma aegade jooksul kõrvale pandud parimad õuna- ja ploomikoogiretseptid. Sel õuna-ploomiajal on hea koogiretsept nagu väärt börsivihje, mille eest tänulik olla. Kui kusagil maitsvat kooki saan, küsin ikka retsepti ka.
Viimase nädala jooksul olen teinud katsetusi prantslaste koogiklassiku, Tarte Tatini ehk Read the rest of this entry »
Popularity: 32% [?]
Mulle meeldib hautisi teha. Just selliseid liha ja köögivilja hautisi.
Nende võlu on selles, et üsna palju saab koostisega improviseerida, mis võimaldab kasutada igasugu asju, mida külmkappi jäänud.
Ka meeldib mulle mõnus maitsete segunemine, see, et liha läheb hoolimata tükist üsna kindlalt pehmeks ning pole kuivuse probleemi. Näiteks olen viimasel ajal paar korda Read the rest of this entry »
Popularity: 26% [?]
Lugesin üleeile taas raamatut “Made in Italy. Food and stories”
kuna see on hiiglama paks ja raske raamat, siis ma ilmselt räägin sellest veel vähemalt aasta või kaks.
Peatüki teemaks oli risotto, mille õigesti tegemisest ma suurt midagi ei teadnud. Väga valgustav jutt! Ja ennäe, eile ostis naine turult värskeid puravikke!
Kuna see ei saanud olla kokkusattumus, siis ma lihtsalt pidin tegema korraliku puravikurisotto ehk risotto ai porcini.
Meil asutuse sööklas pakutakse tihti risottot, mis koosneb keedetud riisist, külmutatud hernestest ja kanatükkidest 
Vähemalt toitude nimetamiseks neil julgust jätkub 
Aga kuidas siis tehakse ehtsat risottot?
Esiteks peab selleks olema Read the rest of this entry »
Popularity: 29% [?]
Enamik helgeid toidumälestusi on seotud ikka lapsepõlvega, mil kogu toit tehti algusest peale ise valmis ja lõhnas ning maitses seetõttu hoopis paremini kui tänapäeval poes müüdav valmiskraam. Kooki, torti ja küpsiseid ei kannata poest ostagi, kasutatud E-de nimekiri võtab silme eest kirjuks, nii et igasugune isu kaob. Seetõttu tasub ikka pöörduda tagasi oma heade ja järeleproovitud lapsepõlvelemmikute juurde ning teha neid nüüd juba ise.
Mudi mustikakoogist on siin juttu olnud, aga tegelikult tegi mu vanaema lisaks mustikakoogile ka superhead mustikapirukat, täpsemalt Read the rest of this entry »
Popularity: 25% [?]
