Esmalt vabandused, et viimasel ajal on postitusi harvemaks jäänud! Põhjuseks on moraalne raskus, sest maitse.tv seisab nüüd juba kolm kuud ainult ühtedel õlgadel.

Indrek hülgas siinse keskkonna toidutare.ee kasuks, mille toimetaja ta nüüd on. Kahjuks ei jaksa ta end kahe lehekülje vahel jagada, ehkki lootus jääb, et vast teeb ta vahel siia mõne visiitpostituse!

Kui aga huvilisi jagub, katsun oma asja ikka rõõmsal meelel edasi teha

Popularity: 33% [?]

Imenipid-imetrikid kokakoolist

Argiõhtul Angeelika Kangi juhitavale kokanduskursusele suundudes on väike ärevus sees, nagu eksamipalavik – kas minu senistest kokanduslikest oskustest on mingit tolku ka, et täna hakkama saada? Võimalus ise käed külge panna on ühtaegu nii vajalik kui pisut hirmutav – võõrad pilgud seiramas, ei tahaks midagi untsu keerata! Samas, ise järele proovimata ei õpi ka. Aga ainult meelelahutust ma saama ei lähe, ikka uusi kokanduslikke võtteid omandama.

Tegelikult pole Read the rest of this entry »

Popularity: 54% [?]

Kohupiima- ja toorjuustukoogid lihtsalt on üle kõige! Seekord katsetasin üht uut Read the rest of this entry »

Popularity: 76% [?]

Ehk siis minu pohlahullus kestab ikka veel. Selle tulemusel olen ma genereerinud ühe mõnusa ja mahlase pohlakeeksi retsepti. Tegelikult ma ei ole eriline keeksisõber, sest tavaliselt kipuvad keeksid pisut kuivad ja vaimuvaesed olema, kuid see keeks ei kannata kummagi häda all. Esiteks on temas piisavalt niiskust, teiseks domineerivad selles kergelt vürtsikas mekk ja mõnusalt hapukad pohlad, mida on nii palju, et Read the rest of this entry »

Popularity: 68% [?]

Meie köögis on alanud jõuluajajärk. Eeskätt tähendab see seda, et minul on käsil “pohlaperiood”. Pole seda mõnusat hapukat marja varem avastanud – seni ainult moosi kujul ja verivorsti või saia peal. Aga nüüd peab mu pere kogu pohlasümfoonia minuga koos läbi tegema

Esmalt katsetasin oma toorjuustukooki vaarikate asemel pohladega Read the rest of this entry »

Popularity: 54% [?]

Kuna viimastesse postitustesse on keeleteema juba otsapidi trüginud, siis mõtlesin, et see väärib ikka eraldi sissekannet.

Nimelt süveneb minus üha ärritus eesti keele ebakorrektse kasutamise pärast köögisõnavaras. Naeruväärne kadakasakslus saab alguse staarkokkadest, kes kasutavad võõrkeelseid nimetusi, et õilistada oma kokakunsti, ning levib siis umbrohuna ajakirjanduse ja kokaraamatute kaudu ka kodukokkade sõnavarasse – lõpuks ei oska enam keegi ühtegi toitu või selle komponenti eesti keeles nimetada, sest ollakse harjunud “moenimetusega”. Eestikeelne vaste enam ei sobi, sest see kõlab ju labaselt!

Sedasi saabki kompotist compote, tordist või koogist tart, tarretisest terriin, vahust mousse, pasteedist pate, pikast saiast baguette, sõõrikust bagel, keeksikest (või muhvikesest või muhvlist, kuidas soovite) muffins, šokolaadikoogist brownies, kotletist pihv, kuumutamisest blanšeerimine – seda rida võib kahjuks lõputult jätkata.

Samamoodi moonduvad toorainete nimetused: basiilikut käänatakse “basiilikaks”, baklažaani ehk pommut nimetatakse otsetõlkeliselt “munataimeks”, põld-võõrkapsas on muidugi rucola (mida veel pahatihti nimetatakse salatiliseks, mida ta tegelikult ei ole), pune on oregano jne.

Kui mõningad laensõnad on õigustatud, siis enamik toorlaene on üle võetud ikkagi puhtalt teadmatusest – inimene ei kujuta ettegi, millisest komponendist või tegevusest on jutt, ja nimetab seda siis nii, nagu originaalis kirjas. Need, kes on harjunud kasutama eestikeelseid nimetusi, ei saa aga ühtäkki aru, millest jutt.

Kui promotakse eesti kööki, võiks promoda ka eestikeelset kööki. Mina usun, et üks korralik pasteet on hea ka lihtsalt pika saia peal, ei pea olema baguette pate‘ga. Ja eelistan käia ikka kohvikus, mitte cafe‘s.

Millised keeleveidrused teie silma kriipima on jäänud?

Popularity: 38% [?]