Pariisis, Marais’ linnaosas on “Le loir dans la théière”-nimeline kohvik (umbkaudses tõlkes “orav teepotis”).
Sattusime täiesti juhuslikult mööda minema ja otsustasime lõunaampsu võtta, aga leidsime oma Pariisi külastuse kõige toredama söögikoha. Tema toredus ei olnud eelkõige silmapaistvas toidus (toit oli hea, ärge mõistke mind valesti), vaid meeleolus, sisekujunduses, teeninduses.

Koht oli täis kleebitud igasugu näituste plakateid, ühes seinas ilutses Read the rest of this entry »

Popularity: 18% [?]

Mainin hetkel vaid ära, et leidsin Pariisi raamatupoest huvitava teose Michael Pollani “The Omnivore’s Dilemma: A Natural History of Four Meals”
Lugeda pole veel jõudnud, aga ootused on kõrged.

Muljeid on veel mitmeid, peagi kirjutame lähemalt, mida nägime ja maitsesime, hetkel on ajapuudus

Popularity: 13% [?]

Nädala pärast oleme juba Pariisis.

Et meie ninaesine ei piirduks seal prantsuse kartulitega , siis ehk kogenud ränduritel-toidunautlejatel on meile tarkust kaasa jagada?
Kus süüa, mida süüa, mida peaks kaasa ostma, millest kaarega eemale hoida?
On lubatud jagada ka vihjeid orienteeruvate hindade kohta.

Omapoolseks vihjeks niipalju, et Michelini tärnidega restoranid jätame seekord vahele

Üks põhjalik nimistu on David Lebovitzi blogis, aga tahaks kuulda ka eestlaste arvamusi.

Popularity: 13% [?]

Praegu on veel sobiv aeg teha midagi küpsete tomatitega.

Mina tegin üleeile lihtsat, ent maitsvat tomatisuppi, kokaguru Oti näpunäidete järgi.

Tõin turult selleks mõnusalt suuri küpseid lihatomateid, koorisin ära (korraks kuuma vette pista, siis tuleb koor imehästi lahti), lõikasin neljaks ja potti.

Panni peal hautasin oliiviõlis korraliku suurusega sibula ja kaks küünt küüslauku (mõlemad korralikult hakitud). Ilusasti vaiksema tule peal, et ära ei kõrvetaks, vaid pigem pehmeks hautaks. Tulemus samuti potti tomatitele seltsi.

Kallasin peale fondist tehtud puljongi, nii et tomatid ilusasti kaetud oleks ja lasin potitäiel vaikse tule peal umbes pool tundi podiseda. Vahepeal lisasin veel maitse järgi soola, pipart ja suhkrut.

Kui supp valmis, siis panin kausi põhja kuubikuteks lõigatud värsket kitsejuustu, sinna peale supp, mille peale mõned värske basiiliku lehed. Kõrvale viil sepikut või ciabattat.

Pipra ja muude maitseainetega ei ole mõtet liialdada, korralik tomat ise teeb supi parajalt vürtsikaks ja hapukaks.

Väga lihtne supp, ainult komponendid peavad kvaliteetsed olema.

Popularity: 28% [?]

Kui käisime Põhjaka mõisas söömas (sellest kirjutame eraldi), siis andis kokk Ott meile prooviks kaasa karbiga kohalikke talumune, pidid olema kollaseimad kanamunad, mis ta eales näinud on.

Ja tõesti, see on suisa ebaloomulik, kui kollased need munad on!
Tegin väikese omleti neist – vaadake ise värvi! Ehe näide, milline vahe võib olla masstoodangul ja isekasvatatul.

Popularity: 17% [?]

Sõber Riho tuli Jaapanist korra kodumaale, tõi külakostiks Taipei lennujaamast mingit maiust, mis pidi kohalik müügihitt olema, inimesed rabavat karpide kaupa.

Üsna kummaline asi maitselt minu arust. Jätab mulje, nagu küpsetamata taina sisse oleks keeratud riis ja kogu kupatus on magusaks tehtud.

Nime ta ei teadnud, karbil oli ainuke arusaadav st. inglisekeelne kiri “Taro Machi Cookies”.
Taro-machi on ühe Jaapani koha nimi, mine võta siis kinni, on see Taiwani või Jaapani päritolu.

Aasia maiustused ongi sellised… kummalised. Sushikoolitusel pakuti ka maitsta mingit jaapani magustoitu, mis meenutas redisejuuretarretist.
Haises veidralt, maitses veel veidramalt. Ega keegi seda üle ühe ampsu ei tahtnud.

Popularity: 16% [?]