Enamik minu elust on möödunud pirukaid teadlikult vältides, kuid aeg-ajalt tuleb ikka tõdeda, et värskete pirukatega samaväärset on ikka paganama raske leida! Kui on veel sattunud mõnus täidis, siis võib sellest kujuneda lausa klassika! Leidsin mõnusa retsepti, mida kavatsen edaspidigi teha.

Sel laupäeval tegingi hommikusöögiks pirukaid, mille toorained toovad meelde toredad Itaalia reisid. Armastan kitsejuustu ja antud retsept toob selle spetsiifilise maitse suurepäraselt esile! Nädalalõpul keskpäeval kohvi kõrvale sooje pirukaid ampsates tundub elu ilus Antud kogustest tuleb välja ca 9 pirukat, kes rohkem tahab, tehku topeltkoguse tainaga.

Mesised kitsejuustupirukad

• 0,5 kg lehttainast (kui ostad külmutatud tainast, tõsta see eelmisel õhtul sügavkülmast külmkappi sulama)
• punast pestot või õlist nõrutatud päikesekuivatatud tomateid
• pool pakki kitsejuustu (mina kasutan seda küpsemat, paksu koorikuga, sellel on tugevam maitse)
• piiniaseemneid
• vedelat mett
• värsket basiilikut, tüümiani või muud meelepärast ürti

Rulli tainas poole sentimeetri paksuseks ja lõika ruutudeks (ca 6×6 cm), suru keskosa näiteks klaasipõhjaga madalamaks. Tõsta iga sõõri sisse teelusikatäis punast pestot või haki sinna lihtsalt õlist võetud päikesekuivatatud tomateid. Pesto peale tõsta viil kitsejuustu ning puista üle piiniaseemnetega. Lao pirukad ahjuplaadile ning küpseta neid 200 kraadi juures 15 minutit. Kuumadele pirukatele nõrista pisut vedelat mett ning lisa maitseks ja värviiluks natuke meelepärast ürti, näiteks basiilikut, tüümiani või põld-võõrkapsast ehk rukolat. Tulemuseks on hedonistlik hõrgutis, millega poleks patt ka näiteks emadepäevahommikul üllatada.

Popularity: 78% [?]