Köögiklassika osas kipun olema puritaan – austan esivanemaid, kes on loonud mingi niivõrd suurepärase retsepti, et see on ajahambale vastu pidanud ja ikka veel köögis igihaljas. Seetõttu üldiselt väldin “uusversioone” ausa klassika suhtes. Jah, kui klassikat on juba mitu korda tehtud, võib ju ka katsetusi endale lubada, aga enne tuleb ikka A & O selgeks saada, ehk siis klassikat korralikult tegema hakata, alles seejärel võib endale ka vigurdamist lubada.
Üks niisuguseid klassikalisi roogi on kahtlemata pasha. Meie peres on seda alati ise tehtud ja söödud. Mu kadunud vene vanaemal oli suisa korralik puidust pashavorm, millesse oli õigeusuristi kujutis sisse uuristatud. See kuulub nüüd mu tädi kööki. Sel aastal esmakordselt ise pashat tegema asudes pidin leppima lillepotiga. Seejuures mõtlesin, et minu suurimaks kingisooviks olekski hetkel korralik puidust pashavorm, sest mulle meeldib asju õigesti teha.
Enne pashategu uurisin kümneid ja kümneid retsepte, siis aga otsisin välja oma ema kokaraamatu, kuhu ikka siis tasub kiigata, kui midagi klassikalist plaanis on. Ja muidugi, seal nad olidki, pasha ja kulitši retsept, kõrvuti lehtedel. Oleks pidanud kohe sinna vaatama!
Enam polnud kahtlust, millist retsepti oma pashateo aluseks võtta, ikka seesama vanakooli retsept, mida mu vanaema juba tegi. Olgu siinkohal ka see retsept ära toodud.
Klassikaline pasha
- 500g rasvast kohupiima (mina ostsin 5%, aga kui õnnestub rasvasemat leida, siis kasuta seda)
- 100g sulavõid
- 4 munarebu
- 100g suhkrut
- 100 ml 35% rõõska koort
- noaotsaga soola
- noaotsatäis vanilli (mina panin 1 tl vanillisuhkrut)
- 50g rosinaid
- 50g sukaadi või pähkleid (sukaadi puudumisel kasutasin purustatud metspähkleid)
Sulata või, vahusta munakollased kergelt suhkruga, hõõru kohupiim pehmeks (kui on väga teraline, suru see eelnevalt läbi sõela ühtlaseks massiks). Seejärel sega kõik eelnev omavahel kokku ning lisa sellele rõõsk koor, vanill ja sool (kui kasutad vaniljesuhkrut, lisa see juba munade vahustamisel).
Kuumuta saadud segu veevannis pidevalt segades 60-70 kraadini (ära keema lase!). Võta segu tulelt ning sega hulka rosinad ja sukaad või pähklid (muidugi võib need ka juba kuumutamisel lisada). Seejärel võta pashavorm või lillepott vms auguga õnarus, vooderda see niiske ja külma marli või voodilinaga ning kalla segu sisse. Mässi marliga pealt kinni ning aseta raskus peale (mina kasutasin selleks väikest ananassikonservi purki), vorm aseta omakorda kaussi, et eralduv vedelik laiali ei jookseks. Seejärel tõsta kogu kupatus vähemalt 12 tunniks külmkappi nõrguma.
Serveerimisel kummuta pasha taldrikule, eemalda marli. Kaunista näiteks marmelaadi või pähklitega, võid kõige otsa panna ka mingi temaatilise kompositsiooni.
Tegelikult võiks ju pashat süüa sagedamini kui kord aastas, nagu ka verivorsti järele tuleb vahel keset sügist juba isu. Miks siis mitte see väike tegu ette võtta, asi pole sugugi keerulisem, kui keskmise kohupiimakoogi tegu.
Järgmisel aastal plaanin ka kulitši tegemise ise järele proovida.
Popularity: 82% [?]