Selle ürituse õige nimi on tegelikult Rocca al Mare toiduklubi, sest see sai alguse aastaid varem kui Oma Maitse ajakiri, aga see selleks.

Mina sattusin kursusele poolkogemata, paar inimest ütlesid vist viimasel hetkel ära ja Oma Maitse tegi soodsa pakkumise

Ma pole eriti kokakursustel käinud, ainult korra Kiika Kööki sushikoolitusel.

Kiika Kööki koolitus oli tore, lõbus ja hariv, aga häda on ikkagi selles, et sa peamiselt istud, jood veini ja vaatad, kuidas proff töötab, vahepeal korra saad natuke sõrme külge ka panna. Ehk siis tore viis õhtut veeta, aga praktilist oskust väga ei saa.
Aga Rocca al Mares käib asi hoopis teisiti. Kuidas siis?

Kolmapäeva õhtul kell 18 kogunes ca 10 inimest Rocca al Mare kooli õppekööki, juhendajad Kaie Mei ja Markko Mattus jagasid välja roogade retseptid.

Seekord võeti ette:

• Püreesupp röstitud juurikatest kreeka pähkli pestoga
• Kanapirukas krahv Tolstoi moodi
• Ingveri-kõrvitsajäätis kookospiimast

Kõik ei teinud kõike, vaid inimesed jagati 3 gruppi, iga grupp tegi ühe roa. Erinevus Kiika Kööki koolitusest oli see, et inimesed tegid kõik tõesti ise, juhendajad liikusid gruppide vahel ja andsid soovitusi, näitasid vajalikke nõkse ja rääkisid populaarteaduslikku teksti. Ja kui sul oma roa valmimisel tekkis väike paus, sai naaberpliitide juures käia kaemas, kuidas teistel läheb.

Selline korraldus meeldis mulle väga, palju parem kui see variant, et vaatad profi töö ära ja kui siis pärast kodus üritad midagi taolist kokku keerata ning midagi valesti läheb, pole kelleltki küsida.

Mina ütlesin kohe, et tahan pirukat teha, kuna jäätisemasinat meil veel kodus pole ja püreesuppi olen ma varem teinud ka, pirukateoga polnud veel kokku puutunud.
Ma pikalt sellest pirukateost ei räägi, kuna mul pole retsepti käepärast (unustasin retseptide paberid kaasa võtta, aga lubati meili peale saata) ja üldse, sellest on õigem rääkida siis, kui ma selle üksi kodus järgi suudan teha.
Kõik road tulid välja huvitavad ja maitsvad, kreeka pähkli “pesto” ja kõrvitsa-ingverijäätis ei ole just igapäevased ninaesised. Pirukas oli minu meelest väga maitsev, kindlasti proovin teha, näiteks kui veidi rohkem rahvast on külla tulemas.

Ja oluline moment selle kursuse juures, mida ma pole veel maininud – keegi ei söö oma asja omaette nurgas, vaid kui kõigil toidud valmis, kaetakse laud, kõik istuvad ümber laua ja süüakse ühiselt. Minu meelest ainuõige ja loomulik korraldus.

Ma ei tea, kas alati, aga seekord toimus kokkamise ja hiljem ka toidu kõrvale korralik veinidegusteerimine, üks osalistest oli veinide maaletooja juurest ning pidas iga veini juurde väga põhjaliku ja asjatundliku loengu, millest mul suurt midagi meelde ei jäänud.

Igatahes, minule tõesti meeldis, praktiline huvitav koolitus. Ja ma sain teada, kuidas on väga lihtne ja mugav sibulat hakkida! Aga sellest kunagi hiljem…

Rohkem pilte saab vaadata siit, aga palju pilti ei jõudnud teha, käed oli tööd täis

Popularity: 27% [?]