Mulle meeldib hautisi teha. Just selliseid liha ja köögivilja hautisi.

Nende võlu on selles, et üsna palju saab koostisega improviseerida, mis võimaldab kasutada igasugu asju, mida külmkappi jäänud.

Ka meeldib mulle mõnus maitsete segunemine, see, et liha läheb hoolimata tükist üsna kindlalt pehmeks ning pole kuivuse probleemi. Näiteks olen viimasel ajal paar korda kasutanud lamba kõhuääri, mida muidu on keerulisem kasutada, kuna kõhuäär on suhteliselt rasvane, vintskem ja suur tükki sealt ei saa. Aga hautises läheb liha pehmeks, lambast eralduv rasv annab kogu hautisele mõnusa lambamaitse, mida paljud eestlased vihkavad, aga meie pere jumaldab.

Ja hautisi pole üldse keeruline teha, enamik ajast nad teevad ennast ise. Miinuspool on see, et hautis võtab suhteliselt palju aega, tund-kaks läheb tavaliselt ikka ära.

Eile tegin taas ühe hautise. Poodi minnes polnud mingit selget ideed õhtusöögiks, aga siis võtsin lihaletist 700g sea praetüki (Toivo, polnud üldse paha tükk, aga oleks ma turul olnud, ma oleks pigem lammast ostnud, poes paraku sellist valikut ei anta) ja sealt tuli vaikselt idee. Köögiviljadest kuhjasin ostukorvi kabatšokki, paprikat, sibulat, küüslauku, porgandit, tšillipipart.

Tükeldasin liha, lasin üle kuuma grillplaadi, nii et liha sai veidi triibuliseks, samal ajal praadisin malmpoti põhjas hakitud sibulat (seda oli rohkesti, üks hiigelsuur sibul).
Kuhjasin liha potti sibula juurde, viskasin juurde 5 küüslauguküünt, 2 tšillipipart, kaks porgandit, pool suvikõrvitsat (see oli varasemast olemas), 3 paprikat (kõik tükeldatud, aga mitte eriti väikseks, va. tšilli). Siis avastasin, et kabatšokki pole kusagile panna, pott sai juba täis Jäi paremaid päevi ootama…

Kallasin otsa fondist tehtud puljongit, niiet poti sisu oleks peaaegu kaetud, lisasin ca 1spl jahvatatud punast paprikapulbrit, panin kaane peale ja jätsin päris vaiksel tulel podisema. Kõrvale keetsin kartulit (hautisepott sai ju täis, mäletate)
Vahepeal käisin hautist segamas, lõpupoole võtsin kaane ära, panin keedusoola ka, päris lõpus veel tubli peotäie hakitud peterselli. Kui kartul sai keenuks, oli ka hautis valmis. Tänu sealiha pehmusele ei võtnud seekordne hautis üldse kaua aega. Tükeldatud keedukartul kausi põhja, peale hautis koos paraja koguse vedelikuga, silmailuks veel veidi peterselli ja valmis ta oligi.
Hea lihtne maitse, üsna eestlaslik toit sai mu meelest, heas mõttes. Ja polnud mingit retseptis näpuga järje ajamist, kõik käis tunde järgi.

Ega see pole mingi kulinaaria suursaavutus, ma tahan vaid öelda, et hautis on minu meelest selline mõistlik toit, mida saab lennult kokku panna, lollikindel valmistada, toitev ja maitsev.
Kõhurõõm missugune

Popularity: 26% [?]