Keset kaunist pühapäeva, kui Merilin oli oma mustikakoogiga alles poole peal ja minu poolt õhtusöögiks kavatsetud Poulet de Bresse à la crème jaoks oli veel vara, aga nälg juba näpistas, siis pidime olema loomingulised ja lähtuma külmkapi sisust.
Külmkapis oli meil viimasest pastateost veidi alles pastatainast ja turult ostetud kindla eesmärgita ricottat.
Pastatainas + ricotta? Loomulikult ravioli di ricotta!
Kuna ma polnud kunagi varem ravioole teinud, siis pidime natuke Sõber Internetiga konsulteerima, raviooliretsepte seal jagub.
Kõigepealt tegin valmis ülilihtsa täidise:
- 250g karp ricottat
- veidi riivitud parmesani
- 1 muna
- soola, pipart
Lõin muna otse ricottakarpi, veidi riivitud parmesani, sool, pipar otsa, käega pressisin korralikult segi, külmkappi oma järge ootama.
Seejärel väntasin taina pastamasinast läbi, aga viimase, kõige õhema etapi jätsin ära.
Saadud õhukesele tainaribale plötserdasin täidise, supilusikatäis raviooli kohta, mõnesentimeetriste vahedega, et voltimisruumi jääks.
Lõikasin terava noaga taina tükkideks ja hakkasin ravioole kokku voltima.
Vahepeal küll tekkis minus kahtlus, et natuke liiga suured ravioolid tulevad, aga ma ei lasknud ennast heidutada 
Kui ravioolid kokku volditud, siis käisin tainaservade liitekohad korralikult vette kastetud kahvliga üle, et mingit lekkimist ja lagunemist keemisel ei toimuks.
Pistsin ravioolid keevasse vette, keetsin 15 min. Vahepeal kombineerisin ravioolidele kastme, mis koosnes hapukoorest, pestost ja ohtrast parmesanist.
Serveerides rebisin peale veidi basiilikut ja valmis ta oligi.
MULJE
Natuke korralikumalt peab edaspidi nõrutama, veidi keeduvett oli ikka mõne raviooli sisse pääsenud. Samuti peaks püüdma pisemaid ravioole teha, seekord tulid tõsised jumbod – 5 raviooli ja taldrik täis
Maitses täiesti pädevalt ja toitvalt, julgen edaspidigi ette võtta.
Aga kõige rohkem avaldas mulle muljet see, et uitmõtte tekkimise ja esimeste endatehtud ravioolide söömise vahele jäi napp tund! 
Popularity: 20% [?]