Asi sai alguse sellest, et meil oli üleeile 3. pulma-aastapäev ja ma tahtsin selleks puhuks midagi eriti head kokata. Mingid mõtted peas liikusid, aga selgemat kuju nad ei võtnud, otsustasin, et lähen poodi ja loodan, et lihaleti ääres seistes mind inspiratsioon tabaks.
Läksin Stockmanni (see on mul töökoha lähedal, hea valikuga ja pole ülerahvastatud). Oli küll igasugu imeasju reas, aga ilma teoreetilise ettevalmistuseta ei julgenud härjafileed või vutti osta. Siis nägin punases marinaadis pardifileed ja oligi otsustatud. Pardifileed olin ma varem paar korda teinud ka, ei olnud päris võõras. Haarasin veel kaasa pestot (Stockmanni Delikatess), värsket türgi uba, tüümiani ja kollast suvikõrvitsat.
Pardifileega ma mingeid trikke enne küpsetamist ei teinud, kuna see oli juba marinaadis ja nahk ka ilusasti ruuduliseks lõigatud. Fileed grillplaadile, kummaltki poolt ca 4-5 min. Pealt said üsna pruunid, aga fileed olid päris paksud, ma ikka kõhklesin sisu pärast. Otsustasin, et niikauaks, kui muu toiduga toimetan, teen fileega vana hea fooliumitriki. Pistsin veel mõned tüümianioksad ka filee peale enne ahju panemist.
Grillpannile oli pardist nii meeletult rasva tekkinud, et sain sealt türgi oa pruunistamiseks rasva ja suvikõrvitsa grillimiseks jäi enam kui küll üle. Türgi oad pesin ja tükeldasin, praadisin pardirasvaga läbi, kallasin pärast vett peale, nii et oad kaetud olid ja jätsin kaaneta hauduma. Kui vesi otsas, olid ka oad valmis.
Vahepeal panin tumeda riisi keema. Kui riis valmis, segasin sisse 3-4 tl. pestot ja türgi oad. Tahtsin parmesani ka peale riivida, aga unustasin 
Aga part oli vahepeal 25 min fooliumisse keeratuna ahjus olnud. Fooliumist välja keerates selgus, et part oli vahepeal tublisti väiksemaks jäänud ja foolium ujus sõna otseses mõttes rasvast. Mitte just liiga sportlik lind, mõtlesin.
Pärast süües selgus küll, et see 25 min ahjus olemist oli õrnale pardile kergelt liig, tailiha osa oli juba kuivavõitu. Teinekord peab kindlasti lühemalt hoidma või siis kohe ahjus grilli all tegema. Aga muidu maitses part koos lisanditega täiesti suupäraselt, improvisatsiooni kohta hea küll.
Kõrvale sai rüübatud tähelepanuväärset veini Coto de Imaz Gran Reserva 1995, mille Merilin mulle 1. aastapäevaks kinkis. Üpris luksuslik tunne oli peal küll.
Popularity: 7% [?]