Ja seda sõna otseses mõttes. Kõik sai alguse sellest, et ostsin turult hulgim erinevat rohelist kraami, muuhulgas ka värsket spinatit. Siis tulin saagiga koju ja asusin netis surfama, mida põnevat värskest spinatist teha annaks. Silma jäi spinati-ricotta gnocchide retsept, mille leidsin Nami-nami retseptikogust.
Gnocchid on üks Itaalia vanemaid roogi üldse ja spinati-gnocchid on Firenzest idas asuva Casetino piirkonna spetsialiteet. Toskaanas tuntakse neid gnocchisid ka nimede all “malfatti” (it. k “halvasti tehtud”), “ravioli nudi” (“alasti ravioolid”) ja “topini verdi” (“rohelised hiirekesed”, minu lemmiknimetus
).
Olgu öeldud, et järgisin retsepti piinliku täpsusega, kuna polnud varem gnocchisid teinud ja tahtsin nende õnnestumises kindel olla. Antud tainamassist tuli kolm portsu gnocchisid (mitte 8, nagu ütleb retsept!) – neid ei tundu väga palju olevat, aga kuna roas on palju kohupiima, juustu ja jahu, saab kõhu sellest üllatavalt tugevalt täis.
Niisiis, spinati-ricotta gnocchid (Gnocchi di Spinaci e Ricotta):
- 100g värsket spinatit (Keskturu tagumisel platsil müüb Kongo talu perenaine imehäid värskeid ürte, temalt ostsingi)
- 450g ricottat (eelistada tasub peenema tekstuuriga, kohupiimapastalaadset ricottat, mitte jämedateralist kodujuustu moodi massi, mis tainast keetmisel eralduma võib kippuda – mul oli paraku segu mõlemast)
- 1,25 dl riivitud parmesani (üsna peene riiviga)
- 1,25 dl nisujahu
- 2 suurt munakollast (mingeid imevidinaid munakollase eraldamiseks vaja ei ole, kollase saad eraldada valgest, kallates korduvalt muna ühest munakoorepoolest teise – alla pandud kaussi voolab munavalge, munakoorde jääb kenasti munakollane alles)
- 0,5 tl soola
- 0,5 tl musta pipart (alati tasub eelistada ise värskelt jahvatatud pipart)
- noaotsatäis riivitud muskaatpähklit (see annab muidu suht maitsevaesele toidule tugevama nüansi, seega tuleks kindlasti panna, aga ettevaatust, et ei liialda!)
Serveerimiseks:
- 4 sl sulatatud võid
- 1,25 dl riivitud parmesani (siin võid ka jämedamat riivi kasutada)
Pane spinat rohkesse soolaga maitsestatud keevasse vette ja keeda 2 minutit. Nõruta, suru liigne vedelik välja ja haki. Sega juurde ricotta, riivitud parmesan, jahu, munakollased, sool, pipar ja muskaatpähkel. Sega ühtlaseks ja veidi kleepuvaks tainaks.
Tee käed jahuseks ja võta tainast kausist paraja peotäie kaupa. Igast peotäiesti vooli käte vahel või jahusel laual piklik vorstike (no mitte eriti jäme, max 2 cm läbimõõduga vast). Näpista vorstist ca 3 cm jupid ja vajuta peopesas ovaalseks (jälgi, et otsad oleksid kenasti kokku surutud, muidu võib keetmisel lagunema hakata). Aseta gnocchid kergelt jahusele ahjuplaadile või vaagnale. Korda ülejäänud tainaga.
Keeda gnocchid jaokaupa (ca 15 korraga) keevas soolaga maitsestatud vees, kuni need pinnale kerkivad, ning seejärel veel 4 minutit. Tõsta vahukulbiga otse sööja taldrikusse.
Vahepeal ja kõige lõpus kalla ports üle sulavõiga. Nii vahele kui peale puista riivitud parmesani, maitsesta värskelt jahvatatud musta pipraga.
Kõrvale viiluta tomatit, mis annab tõhusale toidule tasakaaluks vajaliku värskuse. Eriti hea klaasikese jaheda Rieslingiga!
Mulje: Gnocchid tulid üllatavalt head – sulavõi ja riivparmesan tegid neist suussulava kõhtutäitva õhtusöögi. Tegemine ei võta eriti kaua aega ja tulemus on väikest vaeva väärt!
Popularity: 10% [?]

